AKI: meie poole pöördutakse kõige sagedamini ühes valdkonnas

Teiseks sagedasemaks teemaks on soov lõpetada enda isikuandmete internetis avaldamine. Enamasti on avaldajaks teine eraisik. "Võime küll anda nõu, kuid eraisikute omavahelisi tülisid inspektsioon ei lahenda," märkis Peep.

Inspektsioon vastas mullu 2505 küsimusele (sh 1136 infotelefoni kõnele). Ennetustöös saadeti 5 hoiatavat või soovitavat ringkirja 149 adressaadile, 14 seirega monitooriti 412 asutust ja ettevõtet. Samuti viidi läbi 24 ennetavat auditit. Osa ennetustööst oli rahvusvaheline – seirati personaliandmestikku Baltimaade suurimais poekettides ning üleilmses koostöös lastele ja noortele suunatud mobiilirakendusi.

Inspektsioon sai 446 kaebust ning algatas ilma kaebuseta 384 järelevalveasja. Tegi 299 ettepanekut-soovitust ning 77 ettekirjutust. Väärteoasju oli 16: pooltes karistati tööalase ligipääsu väärkasutamist riiklikele andmekogudele, pooltes omavalitsusametnikke tundlike isikuandmete avalikustamise eest veebipõhistes dokumendiregistrites. Karmistati võitlust e-rämpspostiga ning avaldati spämmijate musta nimekirja.

Inspektsioon avaldas arvamust 35 õigusakti eelnõu kohta, lisaks kooskõlastas 167 andmekogu (koos põhimääruste eelnõude hindamisega). Registreeris 540 delikaatsete isikuandmete töötlejat, andis loa 29 teadusuuringuks ning 8 isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamiseks. Lähiaastate suurimaks väljakutseks on 2018. aastal jõustuva Euroopa Liidu andmekaitsereformi ellurakendamine.